maastikutes
Maastikutes on mõiste, mis viitab piirkonna nähtavale looduslikule ja kultuurilisele ruumile, mis koostoimel kujuneb geoloogilisest ajaloost, kliimast, veest, mullastikust ning inimtegevusest. Sõna kasutatakse geograafias, ökoloogias ja planeerimises maastike kui tervikute kirjeldamisel.
Maastikute iseloomustavad mitmesugused moodustised: maastikuelemendid nagu kõrgustikud, tasandikud, rannikut ja jõgede orgusid kujundavad vormid; taimestik, mullastik,
Maastikute tüübid jagunevad tavaliselt looduslike, kultuuri- või linnamaastike ning nende kombinatsioonide ehk kultuurmaastike vahel. Eesti ja
Uurimine ja rakendused: maastikute uuringud ühendavad geograafiat, ökoloogiat, arheoloogiat ja maastikuplaneerimist. Meetodid hõlmavad välitöid, kaardistamist, GIS-i
Kokkuvõttes peegeldavad maastikutes looduse ja inimeste ajalugu ning nende mõistmine aitab kaasa ruumi hoidvale kasutamisele ning