maakasutussete

Maakasutusete (maakasutus) mõiste viitab maa tegeliku kasutuse jaotusele piirkonnas ning sellele, kuidas maa on eri otstarbeks kasutusel. See hõlmab erinevaid kasutusliike, nagu põllumajandusmaa, metsamaa, linnamaa (ehitusmaa), veekogud ja märgalad ning kaitsealad. Maakasutuse klassifikatsioon ja kaardistamine on oluline planeerimise, statistika ja keskkonnamõju hindamise jaoks.

Klassifikatsioonis jagatakse maa erinevateks kasutusliikideks ning moodustuvad maakasutuse kategooriad, mis võimaldavad jälgida muutusi ajas. Tavalised kategooriad hõlmavad põllumajandusmaad, metsamaad, linnamaid (ehitusmaad), veekogusid, märgalasid ning kaitsealaseid või looduslähedasi alasi. Rahvusvahelised ja riiklikud standardid, näiteks CORINE Land Cover, annavad ühtse aluse võrdlusteks. Maakasutuse kaardistamine kasutatakse GIS-tehnoloogiate abil ning andmed väärtustavad ruumilist planeerimist ja ressursside haldamist.

Rakendused hõlmavad planeerimist ja detailplaneeringuid, keskkonnamõju hindamist, kliimamuutuste leevendamist, veemaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning elukeskkonna kvaliteedi parandamist. Maakasutusete analüüs aitab hinnata maaressursside kasutust, tootlikkust, infrastruktuuri vajadusi ning riskide, nagu üleujutused või liiglaialdane linnastumine, mõju.

Seaduslik raamistik ja halduslik korraldus Eestis on seotud riigi ja kohalike omavalitsuste planeerimisprotsessidega. Maakasutuse andmeid töödeldakse ja hallatakse peamiselt Maa-ametiga ning neid kasutatakse planeeringute, kinnisvara halduse ja keskkonnakaitse töös. Maakasutusete mõiste on seega põhiline alus ruumilise arengu ja looduskeskkonna ühildamiseks.