mõjutuste

Mõjutused (gen. mõjutuste) on nähtuste või tegurite mõju teistele nähtustele, isikutele või süsteemidele. Sõna tähistab muutust, mida üks tegur põhjustab teisele. Mõjutused võivad olla otsesed või kaudsed, sisemised või välised, teadvustatud või alateadlikud. Nad võivad seostuda käitumise, hoiakute, tajude või sotsiaalsete struktuuride muutmisega. Mõjutuste allikad võivad olla inimesed, organisatsioonid, meedia, keskkond või poliitika.

Erinevatel teadusharudel eristatakse mõjutusi sageli kirjeldavast ja hindavast lähenemisest. Oluline on mõju suurus (efektisuurus), kestus, juhuslikkus ja kontekst. Otsese mõju korral tegur mõjutab otseselt tulemust; kaudsed mõjud tekivad läbi vaheühenduste. Võimalik on eristada sisemisi (intrapsühholoogilised) ja väliseid (sotsiaalsed, kultuurilised) mõjutusi, samuti positiivseid ja negatiivseid, lühiajalisi ja pikaajalisi.

Mõjutusi hinnatakse tavaliselt katse- või vaatluspõhise andmestiku põhjal, kasutades statistilisi meetodeid ja mudeldamist. Oluline on sobiv kontroll ja kontekst, et eristada põhjuslikku mõju. Mõistmist mõjutuste kaudu kasutatakse laialdaselt hariduses, tervishoius, turunduses, meedias ja poliitikas.