efektisuurus

Efektisuurus on kvantitatiivne näitaja, mis kirjeldab nähtuse või ravi mõju suurust uuringus. Erinevalt statistilise tähtsuse p-väärtusest keskendub efektisuurus mõju praktilisele suurusele ja on tihti sõltumatu proovide suurusest. See võimaldab tulemusi võrrelda erinevates uuringutes ning on oluline osa meta-analüüsidest ja uuringute planeerimisest.

Standardiseeritud efektisuurused, nagu Cohen'i d, Hedges'i g ja Pearsoni korrelatsioonikoefitsient (r), mõõdavad mõju ühisel skaalal. Cohen'i d kirjeldab kahe rühma keskmiste erinevust jagatuna ühise standardhälbega; Hedges'i g on sarnane d, kuid väikeste valimite korral täpsemaks kohandatud. Pearsoni koeficient r mõõdab kahe muutujaga seoseid; η² (eta-squared) ja osaline η² kirjeldavad, kui suur osa varieeruvusest seletatakse nähtusega.

Mitte-standardiseeritud efektisuurused hõlmavad näiteid nagu riskierinevus (RD) ja odds ratio (OR), mis väljendavad erinevusi esinemissagedustes või osakaaludes ilma standardiseerimiseta.

Interpreteerimisel tuleb arvestada konteksti: valdkondlikud konventsioonid mõjutavad, millised suurused peetakse väikesteks või suurteks. Üldine tõlgendus: väikese, keskmise või suure mõju määratlemine sõltub kasutatavast mõõtmise skeemist (nt d ~ 0,2; 0,5; 0,8 ja r ~ 0,1; 0,3; 0,5). Efektisuurused esitatakse sageli koos usaldusvahemikega ning p-väärtustega; teaduslikes artiklites nõutakse nende raporteerimist koos usaldusvahemike ja p-väärtustega.