mälufragmentatsiooni

Mälufragmentatsiooni mõistetakse arvutiteaduses andmete salvestamise ja juurdepääsu probleemi. See tekib siis, kui failid salvestatakse kõvakettale või muule salvestusseadmele mitte ühes pidevas plokis, vaid mitmes väiksemas, eraldiseisvas osas ehk fragmentis. See juhtub aja jooksul, kui faile luuakse, kustutatakse ja muudetakse, jättes kettale vabu ja täidetud ruumi segamini.

Kui fail on fragmenteerunud, peab kõvaketta lugemispea füüsiliselt liikuma mitmesse erinevasse asukohta, et kogu faili andmed kokku koguda. See liikumine aeglustab oluliselt andmete lugemise ja kirjutamise kiirust, kuna lugemispea otsimine võtab aega. Mida rohkem on fail fragmenteerunud, seda kauem sellele juurdepääs võtab. See võib mõjutada kogu süsteemi jõudlust, muutes rakenduste käivitumise aeglasemaks ja failiedastused pikemaks.

Mälufragmentatsiooni vastu võitlemiseks kasutatakse protsessi, mida nimetatakse defragmentatsiooniks. Defragmentatsioon korraldab kettal olevad failid ümber nii, et fragmenteerunud failid paigutatakse uuesti järjestikku. See vähendab kõvaketta lugemispea liikumise vajadust, parandades seeläbi oluliselt juurdepääsuaega failidele ja üldist süsteemi jõudlust. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid sisaldavad tavaliselt automaatseid defragmentatsiooni tööriistu, mis töötavad taustal, et seda probleemi minimeerida. Soliid-oleku ketaste (SSD) puhul on fragmentatsioon vähem oluline probleem, kuna neil puudub füüsiline lugemispea, mis liiguks.