lugemismehhanismide

Lugemismehhanismide on kognitiivsete ja neuroloogiliste mehhanismide kogum, mis võimaldab teksti tajumist, sõnade äratundmist ja semantilise tähenduse loomist. Lugemine on interaktiivne protsess, mis ühendab visuaalse stimulatsiooni, foneemilise dekodeerimise ja leksikaalse ning semantilise teadmise kasutamise. Erinevad teadmised, kogemused ja sõnavara mõjutavad, kuidas kiiresti ja täpselt teksti töödeldakse.

Peamised protsessid hõlmavad visuaalset märgitöötlust, foneemilist dekodeerimist ehk tähtede–helide seoste loomist, leksikalset ligipääsu sõnade äratundmiseks ning semantilise ja süntaktilise informationi integreerimist teksti kontekstis. Lugemisel toimib sageli nii kiire, automatiseeritud sõnaru äratundmine kui ka aeglasem, teadlik mõtlemine, mis võimaldab keerulise grammatika või ebatavaliste sõnade puhul täpset tähenduse hindamist. Ühtekuuluv toimemehhanismi jaoks on olulised nii visuaalne tähelepanu kui ka fonemiline ja semantiline töötlemine ning kontekstiga juhendamine.

Ortograafia omadused mõjutavad mehhanismeid. Ortograafia läbipaistvus (selge kirjapildi–hääliku seos) soodustab fonemilist dekodeerimist, ebaläbipaistvas süsteemis (nt inglise keeles) on seosed ebakorrapärasemad ning suurenevad vajadused leksikalise teadmise ja kontekstipõhise mõistmise järele. Düsleksia näitab, kui olulised on foneemilised protsessid ja kuidas nende raskuste ilming võib mõjutada lugemist.

Ajulises plaanis mängib keskset roll vasakpoolne keelekeskne võrk, sealhulgas visuaalse märgistuse ala ja keelelised piirkonnad, mis koordineerivad märgendite vormide, tähenduste ja grammatika töötlemist. Lugemismehhanismide uurimine aitab mõista õppimist, keele omandamist ja lugemishäirete varajast tuvastamist ning pöörduvaid sekkumisi.