lisarahastamismehhanisme

Lisarahastamismehhanisme ehk lisarahastamise mehhanism on rahastamisviis, mille puhul antakse projekti, programmi või asutuse jaoks täiendav rahastus peale esialgse eelarve või rahastuse. Selline mehhanism võimaldab katta täiendavaid kulusid, suurendada elluviimise kindlust või parandada soovitud tulemuste saavutamise tõenäosust.

Toimimine põhineb kokkulepetel, kriteeriumidel ja aruandlusnõuetel. Lisarahastus võib tulla riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest, Euroopa Liidu vahenditest, sihtasutustest või erainvestoritelt. Kasutatakse nii tulemuspõhiseid kui ka ajaliselt jaotatud tugimehhanisme, mis jagavad riske või pakuvad lisatoetusi. Rahastusvormid hõlmavad täiendavaid eelarveeraldisi, eritoetusi, garantiisid, laene või blended finance’i lahendusi. Halduses on oluline aruandlus, audit ja järelevalve.

Eelistena suurendab lisarahastamine paindlikkust, võimaldab ulatuse suurendamist ning aitab elluviida projekti või programmi eesmärke ka kriitilistes situatsioonides. Riskid sisaldavad eelarvevõrgu sõltuvust välisest rahastusest, suurenud halduskulusid ja keerukamaid kontrollimehhanisme, mis võivad viia ressursi jaotuse ineffektiivsuseni ning potentsiaalsete motivatsioonimuutusteni.

Seos ja rakendus baklood on lisarahastamismehhanismid osa avaliku rahastuse tööriistapaketist. Neid kasutatakse projektide ja programmide rahastamisel, koostöövormide korraldamisel ning riskide jaotamisel, sageli koos põhivahenduste ja tulemuspõhiste mehhanismidega.