liposoomid

Liposoomid on väiksed sfäärilised vesikud, mille membraan koosneb ühe või mitme fosfolipiidi kahekihilisest bilayerist, mis ümbritseb vesilahustuvat sisemist ruumi. Tänu sellele struktuurile võivad liposoomid kapseldada vees lahustuvaid aineid sisemusse ning lipofiilseid aineid membraaniga seotud kujul, võimaldades mitmekesist manustamissüsteemi.

Liposoomide suurus varieerub umbes 20 nanomeetrist kuni üle 1 mikrometri. Nad jagunevad unilamellaarseteks ja mitmekihilisteks (multilamellar) liposoomideks, ning suurus ja kihistatus mõjutavad nende farmakokineetikat ja kohaletoimetamispotentsiaali.

Tavatoodavad liposoomid koosnevad peamiselt fosfolipiididest ja kolesteroolist; sageli lisatakse ka polüetüleenglükooli (PEG) katet, et pikendada vereringe kestust ja vähendada immuunvastust (stealth-liposoomid). Liposoomide koostist saab kohandada, et parandada stabiilsust, kontrollida vabastamist ja sihtmärgid.

Tootmismeetodid hõlmavad õhukese filmi hüdraatsiooni, läbipõimitust ekstrusiooniga, sonikatsiooni ja reverse-phase evaporationit; kaasaegsed meetodid hõlmavad ka mikrofluidika põhiseid tehnoloogiaid.

Kasutusala hõlmab ravimite ja geneetilise materjali kohaletoimetamist, vaktsiinide adjuvantide koostisosi ning kosmetikas kasutatavate koostisosade toimet. Liposoomid võimaldavad kasutada nii vees lahustuvaid kui lipofiilseid aineid ning neid saab modifitseerida ligandid või PEG-kattega, et parandada biotäitumist ja sihtmärgi valikut.

Eelised hõlmavad suurenenud vereringe kestust ja kontrollitud vabastamist ning potentsiaalselt vähendada toksilisust; piirangud hõlmavad lekke ja stabiilsusprobleeme ning väljakutseid koostise ja tootmise skaleerimisel.