liikumisvahemiku

Liikumisvahemik ehk liigesel lubatud liikumise ulatus (ROM) kirjeldab, kui kaugele ja millistes suundades saab liigese ümber telje liikuda. See hõlmab aktiivset ROMi (AROM), mida inimene tekitab ise, ja passiivset ROMi (PROM), mida teostatakse terapeudi poolt või abivahendi abil. Tavaliselt on PROM suurem kui AROM.

ROM on oluline näitaja kliinilises hindamises, taastusravis ja sportlikus ettevalmistuses. Normaalsed piirid varieeruvad sõltuvalt liigese anatoomiast, vanusest, soost ja treenitusest. Piiranguid võivad põhjustada vigastused (nikastused, rebendid), põletik, artriit, kontraktuurid, lihasjäikus, immobilisatsioon, turse ja närvivigastused. Hüpermobiiteet tähendab liigeste liigset ulatust ja võib olla geneetilise iseloomuga või seotud vigastuste riskiga.

Mõõtmine toimub peamiselt goniomeetriga; lisaks kasutatakse sageli inclinomeetriat ja funktsionaalseid teste. ROMi hindamisel võrreldakse AROMi ja PROMi ning jälgitakse valulikkust ja liikumise kontrolli.

Käsitlemisel ja rehabilitatsioonis keskendutakse ROMi säilitamisele või taastamisele: venitused ja venituste programmid, manuaalne teraapia, jõu- ja stabiliseerivate harjutuste kaasamine ning töö- ja igapäevatoimingute kohandused. Progresseerumist jälgitakse järjepidevalt ning ületreenimist vältitakse.