liikumisdetektorid

Liikumisdetektorid on elektroonilised seadmed, mis tuvastavad liikumist ruumis või selle lähiümbruses ning annavad signaali turvasüsteemile või automaatsüsteemile. Neid kasutatakse laialdaselt nii kodudes kui ka ettevõtetes, et parandada turvalisust ja juhtida valgustust või energiatarbimist.

Peamised tüübid on passiivsed infrapunadetektorid (PIR), ultrahelidetektorid ja mikrolaine (mikrolainepõhised) detektorid. PIR-d reageerivad ruumis liikuva keha tekitatud infrapunakiirguse muutustele; ultrahelidetektorid saadavad helilaineid ja mõõdavad nende peegeldumist; mikrolaine detektorid kasutavad mikrolainesagedust ja Doppleri põhimõtet või aeg-lennumeetodeid. Kahe tehnoloogiaga detektorid ühendavad kaks erinevat meetodit, et vähendada valehäireid ja suurendada usaldusväärsust.

Tööpõhimõte: PIR-id näevad temperatuurimuutusi ruumis, mida põhjustab liikuv keha. Ultraheli- ja mikrolainedetektorid mõõdavad liikumist lainepeegelduste või sagedus- ja faasinõrkuste alusel. Kombineeritud lahendused annavad täpsemaid tulemusi kui üks tehnoloogia eraldi.

Kasutus ja paigaldus: kasutatakse turvasüsteemides ja automaatse valguse juhtimises ning erinevates siseruumide või väliskeskkonna rakendustes. Paigaldus peab tagama piisava katvuse; siseruumides loetakse tavaliseks kõrgus 2–3 m, välispaigaldus vajab ilmastikukindlat korpust ja sobivat IP-kaitset. Oluline on vältida valehäireid: loomad, õhuvoolud, otsene päikesevalgus ja soojusallikad võivad põhjustada eksimusi ning tundlikkust tuleb kohandada ruumi ning kasutusotstarbe järgi.