liikumisanduriga

Liikumisanduriga viitab seadmetele ja süsteemidele, mis tuvastavad läheduses olevaid liikuvaid objekte või inimesi liikumisandurite abil. Sellised lahendused on levinud kodudes ja äriruumides ning neid kasutatakse valgustuse, turvaseadmete ja energiakasutuse juhtimiseks ning automatiseerimiseks.

Tehnoloogiad ja tööpõhimõtted. Kõige levinum on passiivne infrapunane (PIR) andur, mis reageerib inimkehast eralduvale soojusenergia muutusele ja liikumisele. Lisaks kasutatakse ultraheli- ja radarsensoreid (mikrolained), mis mõõdavad liikumise tekitatud helilainete või elektromagnetväljade muutusi. Mõnes süsteemis kombineeritakse mitu tüüpi andureid, et parandada täpsust ja vähendada valehäireid. Andurid võivad olla ühe ruumi või suurema ala jaoks ning neid integreeritakse sageli koos kontroll-seadmetega, mis salvestavad või töötlevad signaale ning saadavad need juhtimissüsteemidele.

Rakendused. Liikumisanduriga süsteeme kasutatakse peamiselt automaatseks valgustuseks, mis süttib liikumise avastamisel ja lülitub välja viimasest liikumisest teatud viivitusega. Turvasüsteemid kasutavad neid inimese sissetulekute avastamiseks või ruumide jälgimiseks. Energiatõhusus paraneb, kui seadmed töötavad vaid kohaloleku korral ning kompenseerumine toimub ajastuse või sensorite andmete põhjal.

Piirangud ja kaalutlused. Valehäireid põhjustavad soojusallikad, loomad või õhutemperatuuride muutused. Mõõtmispiirid ja kategeoriad (ruumide suurus, vaatlusnurk) mõjutavad täpsust ning seadet tuleb mõnel juhul kalibreerida või kombineerida teiste anduritega. Privaatsus- ja andmekaitse on samuti olulised, kui süsteemide abil kogutakse ruumi kasutamise andmeid.