liiklusinfrastruktuur

Liiklusinfrastruktuur on piirkonna või riigi liikumise jaoks loodud füüsiliste ja korralduslike struktuuride kogum. See hõlmab teedevõrku, raudteid, lennujaamu ja sadamaid ning mitte-mootorsõiduki transpordivõimalusi, samuti logistika- ja teenindusrajatisi. Liiklusinfrastruktuuri planeerimine, ehitus, hooldus ja opereerimine on seotud ruumilise arenduse, ohutuse ja keskkonnakaitsega.

Peamised komponendid on teedevõrk (maanteed, kiirteed, kergliiklusteed ja kõnniteed), raudteevõrk (raudteeliinid, jaamad, terminalid), ühistranspordi infrastruktuur (bussiliinid, trammi- ja metroliinid ning nende jaamad), lennu- ja meretranspordivõrgud (lennujaamad, sadamad, parvlaevaterminalid). Lisaks on olulised mitte-mootorsõidukite rajatised (jalgrattateed, kõnniteed ja promenaadid) ning logistika- ja laadimissüsteemid (laod, jaotuspunktid, laadimispunktid).

Planeerimine ja haldus hõlmavad ruumilist planeerimist, liikuvusvajaduste, ohutuse ja ligipääsetavuse arvestamist ning keskkonnamõjude vähendamist. Rahastamine hõlmab avaliku sektori eelarvet, erasektori investeeringuid ja vajadusel avaliku-erasektoripartnerlusi. Tulemus peaks tagama mitme modaliteedi ühendamise, ohutu, usaldusväärse ja jätkusuutliku liiklusvõrgustiku.

Roll ja väljakutsed: Liiklusinfrastruktuur toetab majandustegevust ja elukvaliteeti, parandades mobiilsust ja kaupade kättesaadavust. Sagedasti kaasnevad aga ruumiline tihedus, müra ning saaste. Seetõttu arendatakse üha rohkem jätkusuutlikke lahendusi: multimodaalsuse edendamist, suuremaid investeeringuid keskustesse, nutika liikluse juhtimist ning elektriliste laadimispunktide ja andmepõhiste haldusvahendite kasutuselevõttu.