liigkasutus

Liigakasutus viitab sellele, kuidas teatud liigi esindajad kasutavad ümbritsevat elukeskkonda ja selle ressursse: toitu, peidukohti, pesitsuskohti, ruumi ja ajastatud tegevusi. Liigakasutus on osa ökoloogilise niši mõistest ning kirjeldab, kuidas liik jagab ressursse ning kohti ning kuidas see mõjutab kohastumist, levikut ja konkurentsi teiste liikidega.

Mõõtmine ja uuringud liigakasutuse kohta hõlmavad vaatlusi, jälgimismeetodeid ja toitumisanalüüse. Uuritakse, milliseid ressursse konkreetne liik eelistab, mil määral ta neid kasutab ja kuidas kasutus muutub aastaaegade, elutsükli või keskkonnatingimuste muutudes. Kasutatakse erinevaid andmeid, sealhulgas levikuhindu, liikumisandmeid ja isotopianalüüse, et eristada, milliseid ressursse liik kasutab ja kust.

Faktorid ja mustrid: liigakasutus sõltub nii biotsed kui abiotsed teguritest, sealhulgas konkurents, ruumijaotus, kliima, aastaaeg ja inimtegevus. Keskkonnamuutused ning elutsüklid võivad muuta liigi kasutatavaid kohti ja toitumist.

Rakendused: elupaikade haldamine kaitse- ja taastamisplaanides, invasiooniliikide mõju hindamine, ökosüsteemiteenuste väärtustamine ning kliimamuutuste stsenaariumide põhjal prognoosimine. Liigakasutuse mõistmine aitab paremini mõista ökosüsteemide toimimist ja informeerida looduskaitsepoliitikat.

Näide: linnud võivad pesitsus- ja toitumistoimingutes kasutada erinevaid elupaikasid aastaajal olenevalt ressursi kättesaadavusest, mis peegeldab ruumilise ja ajalise liigakasutuse mitmekesisust.