liigamuodot

Liigamuodod tähistavad sama liigi sisese variatsiooni vorme, mis ilmnevad erinevates morfoloogilistes, käitumuslikes, füsioloogilistes või ökoloogilistes omadustes. Need vormid võivad esineda ühe populatsiooni sees või eri populatsioonides ja nende olemasolu ei näita uue liigi tekkimist. Liigamuodod võivad tulla geneetilise polümorfismi, arengulise plastilisuse või keskkonnatingimuste koostoime tulemusena.

Põhjused ja mehhanismid hõlmavad geneetilist polümorfismi, arengulist plastilisust ja ökoloogilisi kohastumisi. Geneetiline polümorfism annab püsiva jaotuse erinevate vormide vahel; arenguline plastilisus võimaldab sama geneetilise üksuse erinevates keskkondades erinevalt areneda; ökoloogilised kohastumised võivad soodustada kohalike vormide esinemist. Mõned vormid on püsivad, teised võivad aasta või elutsükli jooksul muutuda, sõltuvalt stiimulitest ja tingimustest.

Näited võivad hõlmata: pea-nõges (Acyrthosiphon pisum) on klassikaline näide kahest morfist: lendlevad (winged) ja lennuvõimetud (wingless) vormid, mis võivad tiheduse suurenemisel erineda. Biston betularia (peppered moth) illustreerib melanistlikke ja heledaid vorme ning nende suhtelist sageduse muutust seoses valikuga tööstusreostuse ajal. Taimedel võivad sama liigi vormid erineda näiteks suuruse, värvi või lehtede kuju poolest ning mõnikord kirjeldatakse neid terminaalselt forma või varia vormidena.

Olulised on liigamuodode roll ökoloogilises ja evolutsioonilises kontekstis, kuna need aitavad selgitada kohanemist, käitumuslikku varieeruvust ja populatsioonide dünaamikat. Liigamuodod ei ole ametlikud taxonoomilised tasemed nagu alaliik või vorm, kuid neid kasutatakse kirjeldavas teaduses; eristamine fenotüübilisest plastilisusest ja genotüübist on oluline.