leiomüoomid

Leiomüoomid on healoomulised silelihasmassid, mis arenevad peamiselt emakasse. Need on naiste seas ühed levinumad emaka haigused ning võivad ulatuda erineva suurusega. Kuigi neid nimetatakse sageli emakafibroidideks, võivad leiomüoomid tekkida ka teistes silelihaskoest koosnevates organites, kuid emakasisene vorm on kõige tavalisem.

Enamik leiomüoomide juhtudest on asümptomaatilised. Sümptomite ilmnemisel võivad tekkida tugev või pikaajaline menstruatsioon, vaagnapõhja rõhk, alaselja või kõhu valu ning sagedane urineerimine. Harva võivad fibroidid mõjutada rasedust või looteasendit. Diagnoos põhineb günekoloogilisel läbivaatusel ja transvaginaalsel ultrahelil; vajadusel kasutatakse MRI-d suuruse ja asendi täpsemaks hindamiseks.

Ravi valik depends on sümptomitest, suurusest, asendist ja viljakusplaanist. Asümptomaatiliste või väikeste fibroidide korral võib valida jälgimise. Sümptomide või suurte fibroidide korral on valikud medikamentoosne ravi (GnRH agonistid ja SPRMed, nt ulipristaalatsetaat) või kirurgiline ravi (müoomektoomia – fibroidide eemaldamine; hüsterektoomia – emakasisene eemaldamine). Mõnel juhul kasutatakse ka emakaarteri emboliseerimist või MRI-guided fokuseeritud ultraheli (MRgFUS).

Prognoos on üldiselt soodne: leiomüoomid on healoomulised ning vähk tekib harva. Fibroidide suurus ja sümptomid võivad menopausi ajal taanduda; kordumine sõltub individuaalsest riskist ja varasemast ravist.