leevendusviisid

Leevendusviisid ehk vahendid või meetodid on tegevused või abinõud, mille eesmärk on vähendada vaevusi, leevendada valu, parandada funktsioneerimist ning suurendada elukvaliteeti erinevates tervishoiu- ja igapäevaolukordades. Neid rakendatakse nii ägedate kui ka krooniliste seisundite puhul ning nende kasutus põhineb eesmärgil lihtsustada inimese toimetulekut ja heaolu.

Jaotuse aluseks on nende olemus ja rakendussviisid. Farmakoloogilised leevendusviisid hõlmavad ravimeid, mille toime on suunatud valule või haiguse mehhanismidele: analgeetikumid ja põletikuvastased ravimid, opioidsed ravimid, adjuvandravimid ning lokaalsed või süsteemsed abinõud. Mittefarmakoloogilised leevendusviisid hõlmavad füüsikalisi meetmeid (kuumus, külm, kuum- ja jahutuskompressid), füsioterapeutilisi meetodeid ja liikumist, kehalisi harjutusi, massaaži, lõõgastustehniki, hingamisharjutusi ning psühholoogilisi ja sotsiaalseid tuge.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad haiglate ja kliinikute valuravi, pediaatria, onkoloogia, postoperatiivset taastumist, krooniliste valude ja stressiga seotud vaevuste hooldust ning kodu- või perekessioonis tehtavat hooldust. Olulised on patsiendi individuaalne vastuvõtlikkus, ohutus ja ravi koostoime teiste ravimeetoditega. Leevendusviiside tõhusus sõltub kontekstist, patsiendi seisundist ja terviklikust hooldusplaanist ning sageli vajatakse erinevate spetsialistide meeskonnatööd.