lahustidesorptsiooni

Lahustidesorptsioon on protsess, mille käigus sorbendi pinnale adsorbeerunud või imendunud aine eraldub sorbendilt ja lahustub valitud lahustis. See on desorptsioon, mida kasutatakse nii analüütilises keemias kui ka keskkonnahoolduses ja materjalitehnoloogias.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad analüütilist keemiat (näidetelt desorptsioon tahkelt faasilt, näiteks SPE-desorptsiooniga, et saada analüüsimiseks vajalik kogus ainet) ning keskkonnas mullast või veest saasteainete eemaldamist ja sorbendi regenereerimist. Samuti kasutatakse lahustidesorptsiooni materjalitehnoloogias, kus see aitab uurida seoseid ning taastada sorbendi töövõimet.

Mõjurid ja mehhanismid: desorptsiooni efektiivsust mõjutavad lahusti valik ja selle polaarus, lahusti kogus, temperatuur ning pH. Lisaks on olulised sorbendi omadused (pind, poorsus, keemiline vastastikmõju saasteainega) ja saasteaine ning sorbendi vaheline interaktsioon. Desorptsioon toimub peamiselt diffusiooni ja lahusti keemiliste koostoimete toel.

Kineetika ja isothermid: desorptsiooni kiirust kirjeldatakse sageli pseudo-esimese või pseudo-teise järgu mudelitega. Isotermides saab kirjeldada desorbeerunud aine lahustuvust ja kontsentratsiooni suhet Langmuri või Freundlich tüüpi võrdlustega.

Seosed ja piirangud: Lahustidesorptsioon on mitmekülgne tööriist, kuid edukas kasutamine eeldab sobiva lahusti ja tingimuste hoolikat valikut ning tähelepanu keskkonna- ja majanduslikule mõjule.