lahendatavus

Lahendatavus on eestikeelne mõiste, mis kirjeldab probleemi, võrrandi või ülesande lahendatavuse omadust – kas selle lahendus on antud piirangute raames üldse olemas. Sõna on tuletatud verbist lahendada ja lisanduvatest -tavus’ist, mis moodustab abstraktse omaduse tähistuse.

Matemaatikas käsitleb lahendatavus lahenduste olemasolu. See võib tähistada võrrandite ja süsteemide lahendatavust, diferentseerimis- või integraalprobleemide lahendatavust või diofantiliste võrrandite lahenduste leidmise võimalust. Lahendatavus keskendub sellele, kas lahenduse olemasolu on garanteeritud antud tingimustel, mitte sellele, kuidas lahendust täpselt leida.

Infotehnoloogias ja loogikas on lahendatavus tihedalt seotud algoritmilise lahendatavuse ja otsustatavusega. Probleem on algoritmiliselt lahendatav (otsustatav), kui selle jaoks eksisteerib lõplik meetod või masin, mis igale sisendile annab õige vastuse. Mõned probleemid on lahendatavad, kuid mitte praktiliselt teostatavad ning teised on üldse lahendamatu; klassikaline näide on peatamisprobleem (halting problem), mis on lahendamatu üldisel tasandil. See eristab lahendatavust sellest, kas olemas on lõplik algoritm, mis probleemi kõigil juhtudel lahendab.

Kasutusvaldkondades aitab lahendatavus probleeme korraldada, meetodeid valida ja tulemusi hinnata.