laenukoormus

Laenukoormus on finantsmõõdik, mis kirjeldab, kui suur osa laenuvõtja sissetulekust kulub laenumakseteks. See on oluline näitaja laenuvõime hindamisel ja riskianalüüsis, nii laenuandjate kui ka tarbijate jaoks.

Arvutamine: laenukoormus = kuine laenumakse (põhiosa ja intress) jagatud brutotsissetulekuga, väljendatuna protsendina. Kuine makse võib hõlmata ainult laenu osa või koos lisakohustustega, sõltuvalt pangast ja koostatud lepingust. Täpne metoodika võib riigiti või pangapõhiselt erineda.

Rakendus: laenukoormus on üks peamisi kriteeriume laenu suuruse ja tingimuste (nt intressimäär, tagasimakseperiood) määramisel. Madal koormus viitab suuremale võimekusele laenu tagasi maksta, samas kui kõrge koormus suurendab maksejõuetuse riski ja võib piirata uue laenu saamist või muuta kulusid kõrgemaks.

Seosed ja piirangud: laenukoormus on sarnane mõistetega debt-to-income ratio (DTI) või debt service ratio (DSR). Täpne kasutus ja sihtnumbrid võivad riigiti erineda. Koormust mõjutavad nii sissetulekute stabiilsus kui ka muud kohustused, intressimäärad ja maksegraafik. Tarbijale tähendab see, et koormuse kasv suurendab eluaseme, tarbe- või eralendude rahastamise kulusid ning võib mõjutada finantsstabiilsust.

Näide: kui brutokuusissetulek on 2 000 eurot ja kuine laenumakse 600 eurot, laenukoormus on 30%.