kütimise

Kütimine (kütimise) on põlemisprotsess, mille käigus põlev aine reageerib oksügeeniga, tavaliselt õhu hapnikuga, ning vabaneb soojusenergia. Selle energia on võimalik kasutada soojuse, vibratsiooni või liikumise tekitamiseks. Kütimine on keskne mehhanism paljudes süsteemides, sealhulgas kodumajapidamiste küttesüsteemides, tööstuses, transpordis ja elektrienergia tootmises.

Protsessi toimimise aluseks on kolm põhilist elementi: kütus, oksüdeerija ja piisav süttimistemperatuur. Reaktsiooni tulemuseks tekib soojus (ja sageli valgus), mis suunatakse edasi erinevate vahenditega – näiteks veega soojendamiseks, auruks elektritootmiseks või mootori tööks. Erinevad kütused ja tehnoloogiad mõjutavad kütimise tõhusust ja heitkoguseid. Levinud kütused on fossiilsed kütused (nagu nafta, gaas ja kivisüsi), biomassa (puit, pelletid, biogaas) ning jäätmekütused.

Kütimist kasutakse mitmel tasandil: soojusvarustus kodudes ja ettevõtetes, tööstuslike protsesside soojusallikana, mootori- ja elektroonikasektoris ning suurematele energiajaotuse süsteemidele. Tõhusus paraneb tänu paremale põletikule, soojusvahetusele ja kogunenud soojusenergia taaskasutusele (kõrgepõletustehnoloogiad, kombineeritud soojus-ja elektritootmine jne). Keskkonnamõjud hõlmavad süsinikdioksiidi ja teisi heitgaase; nende vähendamiseks rakendatakse puhastus- ja filtertehnoloogiaid, puhastustehnikaid ning kütusevaliku ja energiakasutuse optimeerimist. Ohutusnõuete hulka kuuluvad tuleoht, gaasijuhtmete lekked, ebapiisav ventilatsioon ja mürgiste ainete oht; seetõttu kohaldatakse standardeid, seadistusi ja hooldust. Kütimise käsitlus moodustab olulise osa energiapoliitikast, energiasäästust ja kliimamuutuste leevendamisest.