külmutuskahjustusi

Külmutuskahjustused, tuntud ka kui külmakahjustused või frostbite, on kudede kahjustus, mis tekib kokkupuutel külmaga. Need tekivad tavaliselt siis, kui kehatemperatuur langeb liiga madalale, mille tagajärjel keha vähendab verevoolu jäsemetesse, et kaitsta elutähtsaid organeid. See verevoolu vähenemine põhjustab kudede külmumist ja kahjustumist.

Külmutuskahjustused võivad mõjutada nahka, nahaaluseid kudesid, lihaseid, kõõluseid, närve ja isegi luid. Kahjustuse ulatus sõltub temperatuurist, kokkupuute kestusest ja keha individuaalsest vastupanuvõimest. Kõige sagedamini mõjutavad külmutuskahjustused käsi, jalgu, kõrvu ja nina, kuna need kehaosad on kõige kaugemal südamest ja neile jõuab vähem sooja verd.

Sümptomid võivad varieeruda kergest tuimusest ja valgest nahast kuni sügavate kudede kahjustusteni, villide tekkeni, mustaks muutumiseni ja kudede surmuni. Külmutuskahjustused jaotatakse sageli astmetesse, olenevalt kahjustuse sügavusest ja ulatusest.

Ravi keskendub kahjustatud piirkonna järkjärgulisele soojendamisele, valu leevendamisele ja infektsiooni ennetamisele. Rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda kirurgiline sekkumine. Külmutuskahjustuste ennetamine hõlmab sobiva riietuse kandmist külma ilmaga, kokkupuute piiramist külmaga ja keha piisava niisutamise tagamist.