küllastuskoncentratsiooni

Küllastuskoncentratsioon viitab lahuse kontsentratsioonile, mille puhul lahustunud aine ei lahustu enam antud koguses lahustis temperatuuri ja rõhu kindlaksmääratud tingimustes. See on punkt, kus lahustunud aine ja lahustumata aine vahel saavutatakse dünaamiline tasakaal. Kui lahuse kontsentratsioon saavutab küllastuskoncentratsiooni, hakkab lisandunud lahustunud aine lahustumatuks jääma ja võib hakata sadestuma.

Küllastuskoncentratsiooni väärtus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas lahustuva aine ja lahusti olemusest, temperatuurist ning mõnikord ka rõhust. Üldiselt suureneb tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõustes, samas kui gaaside lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb. See tähendab, et küllastuskoncentratsioon võib temperatuuri muutudes muutuda.

Kui lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui küllastuskoncentratsioon, nimetatakse lahust küllastamata lahuseks. Kui see on kõrgem, nimetatakse lahust üleküllastunud lahuseks, mis on ebastabiilne olek ja kus lahustunud aine võib kergesti sadestuda, eriti kui seda häirida. Küllastuskoncentratsiooni mõistmine on oluline paljudes keemilistes ja bioloogilistes protsessides, nagu näiteks kristalliseerumine, sadestamine ja toitainete omastamine.