küllastatuse

Küllastatus ehk küllastatuse seisund on olukord, kus süsteem on saavutanud maksimaalse lubatud koguse või taseme antud tingimustel. Mõistet kasutatakse mitmetes valdkondades, sealhulgas keemias, füüsikas, toitumises ja infotehnoloogias, kus iga ala kirjeldab küllastust oma kontekstis.

Keemias või lahustites tähistab küllastatus lahustuvuse piiri: lahus ei suuda enam sama temperatuuriga lahustada täiendavat lahustit, ja ülejäänud lahust võib kristalliseeruda. Küllastuspunkti mõjutavad temperatuur, rõhk ja lahustuva aine omadused. Näide: teatud soolade lahustuvus vees on temperatuurist sõltuv.

Füüsikas võib küllastatus esineda näiteks magnetismis: magnetiliste momentide joondumine saavutab maksimaalse piirini, millest edasi välisvälja suurendamine enam magnetiseerumist ei suurenda. Sarnased mõisted kehtivad ka elektroonikas ja signaalitöötluses, kus süsteem saavutab stabiilse maksimumi ja täiendav jõud ei paranda tulemust.

Toitumises kirjeldab küllastatus täiskõhutunde tekkimist, kui keha on saanud piisava koguse toitu. Täiskõhutunne on subjektiivne ning seda reguleerivad hormonaalsed ja närvisüsteemi signaalid, võimaldades vähendada näljatunnet ja lõpetada söömist.

Infotehnoloogias ja logistikas viitab küllastatus olukorrale, kus süsteem või kanal on täisvõimsusel; lisavool või -koormus toob kaasa viivitusi, pakkuvate kanalite mõjutusi või signaali moonutust. Näiteks võrkude ja andmeedastuskanalite puhul võib küllastatus piirata jõudlust.