kõrvalreaktsioonidele

Kõrvalreaktsioonidele ehk kõrvaltoimetele viitab meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab soovimatuid mõjusid ravimite, vaktsiinide või meditsiiniliste toimingute kasutamisel. Need võivad ilmneda igas vanuses ning nende raskusaste ulatub kergetest mööduvatest sümptomitest eluohtlike seisunditeni. Enamik kõrvalreaktsioone on seotud ravi ajal toimuvate muutustega ning nende esinemise tõenäosus sõltub ravimi omadustest, annusest ja patsiendi tervislikust seisundist.

Klassifikatsioon: immunoloogilised reaktsioonid hõlmavad allergilisi reaktsioone ja anafülaksia, mitteimmunoloogilised reaktsioonid võivad olla seedetrakti ebamugavused, peapööritus, uimasus või lööbed. Mõned kõrvalreaktsioonid on doseerimisega seotud või koostoimete tõttu. Harva võivad ilmneda tõsised, eluohtlikud tagajärjed, mis nõuavad kohe meditsiinilist sekkumist.

Ajastus ja raskus: tekkimine võib toimuda kohe pärast manustamist või hiljem, päevade või nädalate jooksul. Raskusastet hinnatakse kui kerge, mõõdukas või raske; eluohtlikud seisundid vajavad erakorralist ravi.

Riskitegurid ja ennetus: vanus, kaasuvad haigused, maks- või neerufunktsiooni kahjustus, polüfarmasia ja ravimite koostoimed suurendavad riski. Ennetuslikult on oluline hoolikas annustamine, patsiendi teavitamine ja vajadusel alternatiivse ravivõimaluse kaalumine.

Järelevalve ja teavitamine: kõrvaltoimetest teavitamine on osa ravimohutuse jälgimisest. Patsiendid ja tervishoiutöötajad peaksid kahtlastest või kindlatest kõrvaltoimetest teatama rahvuslike ja Euroopa süsteemide kaudu, et parandada ohutust ja kasu–riski suhet ravimite kasutamisel.

Kokkuvõte: mõistmine ja õigeaegne reageerimine aitavad vähendada kahju ning säilitada ravide ohutuse ja tõhususe.