kõrvalkulusid

Kõrvalkulud ehk overhead-kulud on ettevõtte kulud, mis ei tulene otsesest tootmisprotsessist ega ole omistatavad ühe konkreetse tootega. Need kulud on vajalikud organisatsiooni üldiseks toimimiseks ja neil on oluline roll toodete ja teenuste võimestamises. Näiteks kuuluvad põhikontori rend, haldus- ja administratsioonikulud, IT-tugi, side- ja telefonikulud, kindlustus, amortisatsioon ning kontoritarvikute ja hoolduskulud.

Üldjuhul jagunevad kõrvalkulud fikseeritud ja muutuvateks. Fikseeritud overheadid on püsivad sõltumata toodangu mahust, näiteks rendi- või kindlustuskulud ning administratiivide palgad. Muutuvad overheadid aga muutuvad koos tegevuse mahu muutumisega, näiteks elektritarve, varuosade hooldus ja kontoritarvikute tarve.

Kuluarvestuses jaotatakse kõrvalkulud tavaliselt tootele, teenusele või projekti vastavalt sobivatele jaotusbaasidele. Traditsiooniline lähenemine kasutab üldkulude määramiseks üht alusbaasi, nagu otsene tööaeg või toodanguühik. Tegeliku jaotuse täpsemaks muutmiseks kasutatakse tegevustel põhinevat kuluarvestust (ABC), mis määrab kulud konkreetsete tegevuste tarbimisel ressursid.

Õige kõrvalkulude jaotus aitab hinnastada tooteid ja teenuseid, analüüsida kasumlikkust ning teha paremaid äriotsuseid. Samuti on olulised eelarvestus- ja kontrollivahendid, mis võimaldavad jälgida üle- või alakarvestust jaotamisel ning parandada kulude efektiivsust.

Kokkuvõttes on kõrvalkulud oluline mõiste ärijuhtimises, sest nende tegelik klassifikatsioon ja jaotus mõjutab kogukulusid, hindade kujundust ja konkurentsivõimet.