kõnetehnoloogia

Kõnetehnoloogia, tuntud ka kui kõnetöötlus, on tehnoloogiate kogum, mis võimaldab arvutitel mõista ja töödelda inimkõnet. See hõlmab kahte peamist valdkonda: kõnetuvastus (speech recognition) ja kõnesüntees (speech synthesis). Kõnetuvastus muundab suulise keele kirjalikuks tekstiks, mida arvuti suudab töödelda, samas kui kõnesüntees loob arvuti abil inimkõne meenutava heli.

Kõnetehnoloogia aluseks on keerukad algoritmide ja masinõppe mudelid, mis analüüsivad helisignaale, tuvastavad foneeme (kõne alushelid) ja nende kombinatsioone, moodustades sõnu ja lauseid. Keele mudelid aitavad seejärel mõista lausete tähendust ja konteksti.

Kasutusvaldkondi on palju, sealhulgas hääljuhtimisega seadmed (nutitelefonid, kõlarid), automaatvastajad, transkriptsiooniteenused, juurdepääsetavuse lahendused ja klienditeeninduse robotid. Kõnesünteesi kasutatakse näiteks brauserites tekstist kõneks funktsioonides, navigeerimissüsteemides ja audiovisuaalsete materjalide loomisel.

Vaatamata märkimisväärsele arengule seisab kõnetehnoloogia endiselt silmitsi väljakutsetega, nagu erinevate aktsentide, murrete ja kõnevariatsioonide täpne töötlemine, taustaheli mõju vähendamine ning keeruliste või ebaleva kõne mõistmine. Tulevikus oodatakse veelgi täpsemaid ja looduslähedasemaid kõnetehnoloogiaid.