käändesüsteem

Käändesüsteem ehk käänded on Estonian keele morfoloogiline süsteem, mille kaudu nimisõnade, asesõnade, omadussõnade ja numeraalide vormid muutuvad lause funktsiooni ja tähenduse märkimiseks. Käänded väljenduvad sõna lõpudena või juurvormi modifikatsioonidena ning need lisatakse sõna lõppu või vahelisele teksel olevale juurvokaalile, sõltuvalt käänest, arvust (ainsus ja mitmus) ning vahel ka sõna tüübist.

Käändesüsteem on oluline selleks, et lisada lausele teguviisid nagu subjekt ja objekt, omand, asend ja suund ning paiknemine ruumis ja tegutsemise viisi. Erinevatel käändel on erinevad funktsioonid: mõni käänd märgib omandi (omastav), mõni osa- või osakul; teised näitavad suunda (nt liikumine sisse, välja), asemeid ruumis (kus, kuhu), või seisundit (olemise või olemusena). Eesti keelde iseloomulikult on käänded tihti kombinatsioonide ja vormimuutuste kaudu seotud arvu ja sära muutub sõnajargi lõppudega, mida võivad mõjutada heliline lõpp, taanduv taandumine ja konsonantide aste ehk sisuline alterações.

Käändesüsteem hõlmab nii nimisõna kui ka associated sõnu ning omadussõnad nõustuvad käändega, arvuga ja sageli ka definitsusega. Kõige levinumad vormid ilmnevad sõnades põhi, omastav ja osastav ning mitmetes teistes teistes käändepõhenaiste. Käänded mängivad keskset rolli nii kirjanduse kui kõnes, pakkudes paindlikkust sõnajärje suhtes ning tagades selguse ja täpsuse lause tähenduses.

Käändesüsteemi mõistmine on alus puhtale ja korrektsele Eestikeelsele kõnele ja kirjaajale ning see on olnud Eesti kirjakeele ja grammatika põhijoon.