kvantatsioonihäiret

Kvantatsioonihäire, tuntud ka kui kvantifitseerimisvea või kvantiseerimisvigana, on protsess, mille käigus pideva signaali või andmete väärtusi esindatakse piiratud arvul diskreetsete tasemetega. See on digitaalse signaalitöötluse ja andmete esindamise põhiprotsess, kuid see põhjustab paratamatult kaotust ja moonutusi, kuna tegelikud väärtused jäävad harva täpselt ühele lubatud tasemest. Kvantiseerimine on vajalik, sest digitaalsed süsteemid suudavad töödelda ja salvestada ainult piiratud hulga diskreetseid väärtusi.

Kvantiseerimisviga tekib, kui tegelik signaaliväärtus erineb tema lähimast kvantiseeritud tasemest. Selle vea suurus sõltub kvantiseerimistasemete arvust ja kvantiseerimisastmest. Mida rohkem kvantiseerimistase on, seda väiksem on kvantiseerimisviga, kuid seda suurem on ka salvestatava või edastatava andmehulga maht. Näiteks audio digiteerimisel iga näidise kohta kasutatavate bittide arv määrab kvantiseerimise täpsuse. 8-bitine kvantiseerimine pakub vähem täpsust kui 16-bitine kvantiseerimine, kuid nõuab vähem ruumi.

Kvantiseerimisviga võib ilmneda erinevates vormides, sealhulgas müra ja moonutustena. See on oluline tegur, mis mõjutab digitaalsete süsteemide jõudlust, eriti rakendustes, kus signaali kvaliteet on kriitilise tähtsusega, nagu audio, video ja pilditöötlus. Kvantiseerimisviga vähendamiseks kasutatakse mitmeid tehnikaid, nagu näiteks dithering, mis lisab kontrollitud müra, et hajutada kvantiseerimisvea mõju ja muuta see vähem märgatavaks.