kuvamismeetodites

Kuvamis- või kuvamismeetodid viitavad erinevate tehnoloogiate kogumile, mille abil saab objekti, koe või protsessi visuaalselt kujutada ning kirjeldada. Need meetodid on olulised nii meditsiinilises diagnostikas kui ka teaduslikus uurimises ja tööstuslikus kvaliteedikontrollis.

Levinumad kuvamismeetodid jagunevad suurtes plaanides: röntgenograafia ja kompuutertomograafia KT; magnetresonantstomograafia MRT; ultraheliuuringud (ultraheli); tuumakujutamise valdkonnad, nagu positronemissioontomograofia PET ja SPECT; ning optilised meetodid, nt konfokaalne laser-skaneerimine ja fluorestsentspildistamine. Endoskoopia hõlmab siseorganite kuvamist läbi pikkade torude kasutamisega, võimaldades vaadata piirkondi, kuhu välised meetodid ei pääse.

Olulised mõisted on lahutusvõime, kontrastsus ja läbitungivus ning pildi kvaliteet, mis sõltuvad seadmetest, kasutatavast meetodist ja proovist. Ohutus, invasiivsus ja kiirgusdoosid on especially olulised radioloogiliste meetodite puhul. Lisaks mängivad roll pilditöötlus ja rekonstruktsioon ning kvantitatiivne analüüs.

Kasutusalad hõlmavad meditsiinilist diagnostikat ja ravi planeerimist, bioloogilist ja meditsiinilist teadust (rakkude ja molekulaarsete protsesside jälgimine), materjaliteadust (defektide ja koostise hindamine) ning keskkonna- ja geoinformaatika uuringuid (remote sensing ja kartograafia). Kuvamismeetodid võimaldavad nii visuaalset kui ka funktsionaalset teavet erinevates rakendustes.