krüpteerimis

Krüpteerimine on andmete muutmine loetamatuks kolmandatele isikutele, kasutades matemaatilisi algoritmo ja võtmeid. Selle eesmärk on tagada konfidentsus nii andmete salvestamisel kui ka edastamisel ning sageli kaasnevad sellega ka terviklikkus ja autentika. Krüpteerimisel keskendutakse sellele, et volitatud isikud saaksid andmetest aru, samas kui teised neid näha ei suuda.

Kategooriad ja põhimõtted: Krüpteerimine jaguneb peamiselt sümmeetriliseks ja asümmeetriliseks. Sümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse ühte sama võtit nii krüpteerimiseks kui dekrüpteerimiseks (näited AES, ChaCha20). Asümmeetriline krüpteerimine kasutab paari võtmeid: avalikku võtit krüpteerimiseks ja eravõtit dekrüpteerimiseks ning võimaldab turvalist võtmete jagamist ja digitaalallkirju (näited RSA, ECC).

Võtmete haldamine on kriitiline osa krüpteerimisest: võtmeid tuleb hoida turvaliselt, teostada nende vahetust ja uuendamist, kontrollida kehtivusaegu ning suunata kaotuse korral taastusravile. Krüpteerimine tagab lisaks konfidentsusele ka autentika ja terviklikkuse, kui kasutatakse digiallkirju või MAC-e.

Rakendused hõlmavad veebis turvalist ühendust TLS/HTTPS, e-posti turvalisust (PGP/S/MIME), failide ja draivide krüpteerimist ning virtuaalseid privaatvõrke (VPN).

Krüpteerimine on olulisel kohal õigustes, andmekaitses ja ohutuses; see nõuab hoolikat võtmete haldamist ning kohanemist tehniliste ja õigusalaste arengutega. Kvantnööri tuleviku mõju on pidev väljakutse algoritmide valikul ja turvalisuse tagamisel.