Krüpteerimisel

Krüpteerimisel on andmete muutmine loetamatuks ning ligipääsetavus piiratud isikutele. Krüptitud andmetega soovitakse tagada konfidentsus, ning vajadusel autentikaalne kontroll ja andmete terviklikkus. Dekrüpteerimine on vastupidine toiming, mille abil saavad õiged osapooled taastada algse sisukt.

Krüpteerimine jaguneb peamiselt sümmeetriliseks ja asümmeetriliseks. Sümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks; levinud algoritmid on AES ja ChaCha20. Asümmeetriline krüpteerimine kasutab kahte võtit: avalik võti ja privaatne võti; sellisel alusel toimivad RSA, Elliptic Curve Cryptography (ECC) ja digitaalallkirjad. Sümmeetriline on kiirem ja sobib suuremahuliste andmete jaoks, asümmeetriline võimaldab turvalist võtmete jagamist ja identiteedi tõendamist.

Tavaliselt kasutatakse võtimepõhist (hybrid) lähenemist: esmalt krüpteeritakse andmed sümmeetriliselt ning võti krüpteeritakse asümmeetrilise süsteemiga ning saadetakse koos andmetega turvaliselt. Digitaalallkirjad ja sertifikaadid (PKI) tagavad autentsuse ja andmete terviklikkuse ning võimaldavad tõendada saatja identiteeti.

Kasutusalad hõlmavad veebiliiklust (HTTPS TLS-i kaudu), e-posti kaitset, võrguvõrgude VPN-e ja kettapõhist krüpteerimist. Olulised standardid ja algoritmid hõlmavad AES-i, RSA-d, ECC-d ja TLS-i. Turvaprobleemide hulka kuuluvad võtmete haldamise puudused, valed konfiguratsioonid ja sidekanalite rünnakud. Kvantpõhised ähvardused toovad esile vajaduse post-quantum-kripteerimise arendamiseks ja uuendamiseks.