kristallikorraldus

Kristallikorraldus on kristalliliste materjalide aatomite või ioonide korrapärane paigutus kristallvõres. Selline paigutus tekitab materjalile ruumilise korduse, määrab sümmeetriad ning mõjutab paljusid füüsikalisi omadusi. Kristallikorraldus võib ilmneda üle kogu materjali või vaid piiratud piirkondades.

Peamised vormid on kemiline korraldus ja ruumiline (struktuuriline) korraldus. Kemiline korraldus tekib, kui erinevad aatomitüübid või ioonid eelistavad kindlaid võre kohti ja seavad teatud järjestuse. Ruumiline korraldus kirjeldab võre koha paigutust ühe koostisega ainetes vastavalt võre geomeetriale ning võib olla täielikult järjestatud või sisaldada defekte ning lokalset korra.

Korralduse ulatuse järgi võib eristada ulatuslikku korraldust (materjali kogu piirkonnas) ja piiratud või lokaalseid korraldusi (ainult piirkondades, kus korra ilmneb). Temperatuuril on suur mõju: kõrgematel temperatuuridel hägustub korra ja defektide liikumise tõttu ning võib toimuda order-disorder üleminek. Mõnel materjalil kaasneb korralduse muutus ka magnetiline või elektrooni korraldus.

Uuring ja rakendused põhinevad difraktsioonimeetoditel, nagu röntgen- või neutron-difraktsioon ning elektronmikroskoopia, mis võimaldavad näidata korra olemasolu ja täpset paigutust võres. Kristallikorraldus on oluline mõiste materjaliteaduses, kuna see selgitab, kuidas koostis ning positsioonid mõjutavad näiteks elektrilisi, mehaanilisi ja termilisi omadusi ning seega ka lõpptoodete toimivust.