kriisihaldusest

Kriisihaldus on organisatsioonide ja ühiskonna tasandil toimiv süsteem kriiside ennetamiseks, avastamiseks, reageerimiseks ja taastumiseks. Selle peamine eesmärk on vähendada kahjusid, tagada elutähtsate teenuste toimimine ning säilitada julgeolek ja stabiilsus. Kriisihaldus hõlmab riskide hindamist ja ennetusmeetmeid, valmisolekut, juhtimist ja koordineerimist, teabehaldust ning kommunikatsiooni, varustust ja ressursihaldust, logistikat ning taastumist pärast kriisi.

Faasid: ettevalmistus, kus tehakse riskide ja kriiside kaardistamine, koolitus, plaanide ja manuaalide koostamine; reageerimine, kus koordineeritakse operatiivide toimingud, info voog ja otsuste tegemine; taastumine, kus taastatakse teenused, hinnatakse kahjustusi ja uuendatakse plaane.

Organisatsiooni kontekst: kriisihaldus nõuab tihedat koostööd riigi, omavalitsuste, ettevõtete, sotsiaalse ja erasektori vahel ning kodanikega. Koordineeriv raam võib hõlmata riiklikke kriisitalitusi, kriisikeskusi ja kriisiohutusorganid. Oluline on tõhustatud teabe jagamine ja ühine operatiivne lähenemine.

Seaduslik ja rahvusvaheline raamistik: kriisihaldust reguleerivad riiklikud ohutuse, kriisikaitse ja julgeoleku alased õigusaktid ning vastavad rahvusvahelised standardid, nagu ISO 22320 (kriisijuhtimine) ja ISO 31000 (riskijuhtimine), mis annavad juhiseid riskide hindamiseks ja sidusaks vastamiseks.