krüpteerimisfunktsioonide

Krüpteerimisfunktsioonid, tuntud ka kui krüptograafilised hashifunktsioonid, on matemaatilised algoritmid, mis võtavad sisendiks andmeid mis tahes suurusega ja toodavad fikseeritud pikkusega väljundi, mida nimetatakse räsi- või hash-väärtuseks. Need funktsioonid on ühesuunalised, mis tähendab, et on praktiliselt võimatu algsest räsi-väärtusest algandmeid taastada.

Peamised omadused, mis teevad krüpteerimisfunktsioonidest kasulikud, on: deterministlikkus, kiirus, vastupidavus esimese kokkupõrke leidmisele, vastupidavus teise kokkupõrke leidmisele ja vastupidavus kollisionidele. Deterministlikkus tähendab, et sama sisendi korral toodab funktsioon alati sama väljundi. Kiirus tagab, et räsi-väärtuse arvutamine on efektiivne. Vastupidavus esimese kokkupõrke leidmisele tähendab, et on raske leida sisendit, mis toodab konkreetse räsi-väärtuse. Vastupidavus teise kokkupõrke leidmisele tähendab, et kui on teada üks sisend ja selle räsi-väärtus, on raske leida teist sisendit, mis toodab sama räsi-väärtuse. Vastupidavus kollisionidele on tugevaim omadus, mis tähendab, et on raske leida kahte erinevat sisendit, mis toodavad sama räsi-väärtuse.

Krüpteerimisfunktsioone kasutatakse laialdaselt digitaalses turvalisuses. Neid rakendatakse andmete terviklikkuse kontrollimisel, et veenduda, et andmeid pole muudetud. Samuti kasutatakse neid paroolide salvestamisel, kus parooli räsi-väärtust säilitatakse, mitte originaali. Lisaks mängivad need rolli digitaalallkirjades, plokiahelatehnoloogias ja muudes krüptograafilistes rakendustes. Tuntud näited krüpteerimisfunktsioonidest on SHA-256 ja MD5, kuigi MD5-l on leitud turvaauke ja seda ei tohiks enam tundlikes rakendustes kasutada.