kopolümeerides

Kopolümeerid on polümeerid, mis koosnevad kahest või enamast erinevast monomeeriüksusest. Need monomeeriüksused on ahelas korduvalt järjestatud. Erinevalt homopolümeeridest, mis koosnevad ainult üht tüüpi monomeerist, võimaldavad kopolümeeride erinevate monomeeride omaduste kombineerimine luua materjale, millel on unikaalsed ja sageli paremad füüsikalised ja keemilised omadused.

Kopolümeeride struktuur võib olla väga erinev, sõltuvalt sellest, kuidas monomeerid on ahelas paigutatud. Levinumad kopolümeeride tüübid on juhuslikud kopolümeerid, kus monomeerid on ahelas ebakorrapäraselt jaotunud, blokeerivad kopolümeerid, kus monomeerid esinevad pikkade blokkidena, ja vahelduvad kopolümeerid, kus monomeerid vahelduvad regulaarselt. Samuti on olemas harjad kopolümeerid, kus üks monomeeritüüp moodustab põhiseahela ja teisest monomeerist koosnevad külghaarad.

Kopolümeeride omadused sõltuvad mitte ainult monomeeride tüübist, vaid ka nende vahekorrast ja kogusest kopolümeeris. Erinevate monomeeride omaduste hoolika valimisega on võimalik saavutada soovitud omadusi, näiteks suuremat tugevust, paindlikkust, keemilist vastupidavust või temperatuurikindlust.

Kopolümeeride rakendused on väga laiad. Neid kasutatakse laialdaselt plastides, kummides, adhesiivides, kattekihtides ja tekstiilides. Näiteks ABS-plast, mida kasutatakse autode osades ja elektroonikaseadmetes, on kopolümeer, mis koosneb akrüülnitriili, butadieeni ja stüreeni monomeeridest. Kopolümeeride mitmekülgsus muudab need oluliseks materjaliks paljudes tööstusharudes.