koordinatsioonihäire

Koordinatsioonihäire, tuntud ka kui ataksia, on neuroloogiline seisund, mis mõjutab lihaste kontrolli ja liikumise koordinatsiooni. See ei ole haigus iseenesest, vaid sümptom, mis võib tuleneda erinevatest kahjustustest ajus, seljaajus või närvides, mis kontrollivad liikumist. Peamised ajustruktuurid, mille kahjustus võib põhjustada koordinatsioonihäireid, on väikeaju, ajutüvi ja basaalgangliad.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt kahjustuse ulatusest ja asukohast, kuid tüüpilised ilmingud hõlmavad kõnnaku ebastabiilsust, raskusi tasakaalu hoidmisel, jäsemete kohmakust ja kontrollimatust, samuti kõne- ja silmaliigutuste häireid. Inimesed, kellel on koordinatsioonihäire, võivad kogeda probleeme objektide haaramisel, kirjutamisel või muude peenmotoorikat nõudvate tegevuste sooritamisel.

Koordinatsioonihäirete põhjused võivad olla mitmesugused, sealhulgas geneetilised häired (nt Friedreichi ataksia), insuldid, ajukasvajad, mitmesugused sclerosis tüübid, traumaatiline ajukahjustus, autoimmuunhaigused ja teatud toksilised mõjud, nagu liigne alkoholitarbimine. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt neuroloogilist läbivaatust, mis hindab lihasjõudu, reflekse, tasakaalu ja koordinatsiooni, ning sageli ka neuroimaging uuringuid nagu MRI või CT-skaneerimine.

Ravi keskendub peamiselt põhjusliku teguri ravimisele ja sümptomite leevendamisele. Füsioteraapia ja tegevusteraapia mängivad olulist rolli liikumisvõime parandamisel ja kompenseerivate strateegiate õpetamisel. Rehabilitatsioon on sageli pikaajaline protsess, mille eesmärk on parandada elukvaliteeti ja säilitada võimalikult suurt iseseisvust.