konverterijaamade

Konverterijaamad on elektrivõrkude osad, mis teisendavad ja suunavad elektrienergiat vahelduv- (AC) ja alalis- (DC) voolu vahel ning võimaldavad suurvõimsusega ülekandeid pikkade vahemaade või mereliste ühenduste kaudu. Nad on keskne komponent HVDC-ülekandesüsteemides, kus AC-liinid ei ole otse sobivad või kus on vaja vähendada kaabli kadusid, parandada pingetase ja suurendada võrgu stabiilsust. Konverterijaamad võivad võtta vastu AC-voolu olemasolevast võrgust ning toota DC-voogu või vastupidi, võimaldades energiat suunata, voolu ja pinget kontrollida ning eraldi võrkude vahel energiat ümbersuunata.

Tööpõhimõte ja komponendid: konverterijaam koosneb peamiselt konverteriüksustest, konverteritransformaatoritest, DC-kontuurist ning kaitse- ja juhtimissüsteemidest. Lisaks on Atlasesse lisatud filtrid ja reactive power’i toestus, et tagada pingete ja voolude stabiilsus kogu süsteemis.

Tehnoloogiad: kahes peamises kategoorias. Line-commutated converters (LCC) kasutavad thyristoreid ja sobivad suurettevõtete pikkade HVDC-ühenduste jaoks, kuid nõuavad tugevate AC-süsteemide olemasolu. Voltage-source converters (VSC) kasutavad IGBT-sid; need lubavad mitmeterminalvõrke, paremat rikkeisolatsiooni ja suuremat paindlikkust, ning on sageli eelistatud mere- ja offshore-ülekandes ning taastuvenergia integreerimisel.

Kasutusalad: HVDC-ühendused pikkadel vahemaadel, merealused või submarinised kaablid, taastuvenergia tootmise integreerimine ning võrguulatuste või liikumise kontroll.

Ajalugu: HVDC-tehnoloogia areng algas 20. sajandi keskpaigas ning on aastatega arenenud, võimaldades suure võimsusega ja keerukamaid, mitmeterminalvõrke sisaldavaid ühendusi üle kogu maailma. Konverterijaamad on muutunud järjest võimsamateks, paindlikumaks ja usaldusväärsemaks osaks elektrivõrkudest.