kontsernid

Kontsernid on elavad muusikaesitused, mis on suunatud publikule. Tavaliselt hõlmavad need soliste, kammer- või orkestri esitust, dirigenti ning kavaplaani. Kontserdiliigid hõlmavad peamiselt klassikalist kontserti, kammer- ja orkestrikontserte, džässi-, pop- või rokimuusika, rahvuslikku ning koorimuusika või maailmamuusika kontserte.

Toimumiskohtadeks on erinevad ruumid: kontserdisaalid ja ooperimajad, teatrid, kirikud ning avatud lavad festivalidel. Kontserdi vorming võib järgida kindlat kavast: sissejuhatus või soojendus, peamine osa, vaheajad ning sageli encores. Helitehnika ja valgus ning lavastuse vool on kaasaegsete kontsertide tavapärased tehnilised komponendid, mida korraldaja ja tehnilise meeskonna all juhitakse.

Korraldamine hõlmab kavade koostamist, piletimüüki, turundust ja finantseerimist. Raha kogutakse piletitulust, sponsoritelt ja kultuurifondidelt, ning osaliselt on kaasatud kohalike omavalitsuste või muude toetusmehanismide vahendid. Lisaks on üha levinum otseülekanne ja veebikategooria, mis laiendab publiku jõudmist.

Kontsernid on oluline osa kultuurielust, nad edendavad kohaliku kultuuri, turismi ja majandust ning pakuvad platvormi nii professionaalsetele kui ka harrastusmuusikutele. Ajalooliselt on kontserdikultuur arenenud Euroopas 17.–18. sajandil; Eestis on erilise tähtsusega laulupidude traditsioon ja laiaulatuslik festivalikultuur. Kaasatus ja ligipääsetavus on prioriteedid, hõlmates soodustusi lastele ja noortele, pensionäridele ning erivajadustega inimestele ning tehniliste lahenduste arendamist, et muusika oleks kättesaadav kõigile.