kontamineerumist

Kontamineerumine ehk kontaminatsioon on protsess või seisund, kus objekt, keskkond või inimene muutub ebavajalike ainete saastatuks. Kontaminatsioon võib olla bioloogiline, keemiline või radioloogiline ning tekkida nii looduslike kui inimtekkeliste tegurite kaudu. Bioloogiline kontaminatsioon hõlmab mikroorganisme (bakterid, viirused, seened) ja nende jäänuseid; keemiline kontaminatsioon tekib kahjulikest kemikaalidest ja saasteainetest; radioloogiline kontaminatsioon puudutab radioaktiivseid aineid.

Kontaminatsiooni levik toimub tavaliselt läbi kontakti saastunud pindadega, aerosoolide sissehingamise või neelamise ja saastunud pindade ülekandmise teel. Ristkontamineerumine ehk ristkontaminatsioon on kontaminatsiooni ülekandumine puhtadelt aladelt saastunud alale või esemele, näiteks toiduaine tootmises või tervishoiuvaldkonnas.

Kontakti oht sõltub kontaminatsiooni liigist ja kokkupuute ulatusest. Bioloogiline kontaminatsioon võib põhjustada infektsioone, allergiaid või mürgistusi; keemiline kontaminatsioon võib põhjustada ärritust või toksilisi toimeid; radioloogiline kontaminatsioon ohustab tervist kiirgusohtude kaudu. Seire ja tuvastamine hõlmavad proovide võtmist ning laboratoorseid analüüse, samuti keskkonna ja toote reostuse jälgimist.

Decontaminatsioon ja ennetus keskenduvad reostuse vähendamisele või kõrvaldamisele. See sisaldab puhtaks tegemist, desinfitseerimist või steriliseerimist vastavalt olukorrale, isikukaitsevahendite kasutamist, korralikke koristus- ja jäätmekäitlusprotseduure ning töötajate koolitamist. Regulaarsed standardid ja juhised, mis tulenevad rahvusvahelistest ja riiklikest normidest, aitavad vähendada kontamineerumise riske töökeskkonnas, toiduainetööstuses ja tervishoius.

---