kontamineerimise

Kontamineerimine viitab olukorrale või protsessile, kus soovimatud lisandid, ained, mikroorganismid või osakesed satuvad tootesse, materjalidesse või keskkonda ning võivad mõjutada nende ohutust, kvaliteeti või funktsiooni. Kontaminatsioon võib olla juhuslik või tahtlik ning esineb erinevates valdkondades, sealhulgas toidutööstuses, laborites, tervishoius, farmaatsias ja tööstusprotsessides. Kontaminatsiooni allikad võivad olla kemikaalid, bioloogilised ained, pindadelt ning tööriistadelt, veest ja õhust leviv tolm ning inimeste või loomade kontakt.

Peamised kontaminatsiooni tüübid on bioloogiline (mikroorganismid, viirused, seened), keemiline (ebaõige või kahjulike ainete saaste, pesticidid, lahustid) ning füüsikaline või osakeseline (tolm, metall- või plastosakesed). Kontrollimata kontaminatsioon võib mõjutada toodete turvalisust, väärtust ja vastavust kehtivatele nõuetele.

Mõjud ja riskid hõlmavad terviseriske tarbijatele, toote või protsessi kvaliteedi devalveerumist, tarnekõhikuste teket ning majanduslikke kahjusid; keskkonnale võib see avaldada ka negatiivset mõju. Seetõttu on kontaminatsiooni ennetamine ja kontroll prioriteet paljudes sektorites.

Hindamine ja juhtimine hõlmavad seiret, analüüsi ja riskide hindamist ning kvaliteedi- ja ohutusprotseduuride rakendamist. Olulised on ennetusmeetmed nagu puhastus ja desinfitseerimine, steriliseerimine, sanitaatsioon, isoleerimine ning hoolikas dokumentatsioon ja jälgitavus. Kontakti hindavad standardid ning juhtimissüsteemid, mis aitavad vähendada kontaminatsiooni tekkimise tõenäosust.