konstruktsioonilisi
Konstruktsioonilised, ehk konstruktsioonigraafika mõiste, viitavad keeleteaduses kontseptsioonile, mille keskmes on ideed, et grammatika koosneb vormi–tähenduse paaridest, mida nimetatakse konstruktsioonideks. Iga konstruktsioon kirjeldab kindlat vormi koos selle semantilise sisu või funktsiooniga ning seeläbi juhib keelekasutust. Selline lähenemine rõhutab, et keele teadmised ei põhine üksnes sõnadel või eraldi reeglitel, vaid suurel hulgal vorm-tähendus seoseid, mida tuleb õppida ja kasutuskontekstides näha.
Peamised ideed on järgmised: keele teadmised jagunevad konstruktsioonideks ja iga konstruktsioon esindab kindlat vormi koos tähendusega;
Ajalugu ja mõju: konstruktsiooniline grammatika sai laiemaks teoreetiliseks suunaks 1980.–1990. aastatel, mille võtmeteoreetikud on Charles J.
Rakendused ja tähendus: konstruktsiooniline lähenemine on mõjutanud keeleteadust, keeleõpet, corpus-analüüsi ning keeletehnoloogiat. Eriti sobiv on see