komparatiivisuffiksista

Komparatiivisuffiks on morfeem, mida lisatakse Eesti keele omadussõnade põhivormi moodustamiseks, et väljendada võrdlust. Sufiks muudab sõna tähendust ja moodustab komparatiivse vormi, millega öeldakse näiteks “veel suurem” või “veel ilusam”.

Levinud lõppvariandid on -em, -am, -gem ja -sem. Juure lõpp ja vokaalharmoonia mõjutavad, milline vorm tekib. Näited: kõrge → kõrgem; ilus → ilusam; valge → valgem; noor → noorem; väike → väiksem. Sõnatüübist ning hääldusest sõltuvalt võib esineda konsonantide või pikkuste muutusi. Mõnel juhul võib tekida ka kirjapildiline muutus, et säilitada hääldust.

Erandid existiivad: näiteks hea → parem ja halb → halvem on korralduslikke muutustega vormid, mis ei järgi üldist lõpuahela mustrit. Samuti tuleb arvestada, et adhabiline või kontekst võib kaasa tuua väiksemaid vormimuudatusi.

Superlatiiv on tihedalt seotud komparatiiviga ja moodustub tavaliselt sufiksiga -im või -aim vastavalt juure lõpule (näiteks kõrge → kõrgeim; ilus → ilusaim). See annab kõige kõrgema astme omaduse, sageli kasutades sünonüümina sõna „kõige” koos vastava superlatiivvormiga.

Kasutus ja sünonüümid: komparatiiviga väljendatakse võrreldes kahe või enama asja vahel; laused õõnestavad konstruktsioone nagu “kui …” või “võrreldes …” ning annavad selgelt mõistlikku võrdlust. Komparatiivisuffiks on põhivahend mõistlike võrdluste sõnastamisel Eesti keeles.

Seotud mõisted: komparatiiv, superlatiiv, hääldus ja kirjapildi muudatused, erandid.