kohandumine

Kohandumine on protsess, mille käigus organism või inimene kohandub uute keskkonnatingimuste, olude ja töötingimustega, et säilitada toimimine ja heaolu muutuvates olukordades. Sõna pärineb verbist kohanduma; nimisõna kohandumine moodustub suffiksiga -mine, mis märgib protsessi.

Kohandumine toimub eri kontekstides: bioloogilises mõttes tähendab see füsioloogilisi või rütmide muutusi, mis võimaldavad paremini toime tulla näiteks kõrgmäestiku, kuiva või pimedusega; sotsiaalses ja kultuurilises mõttes hõlmab see uue kogukonna, töökeskkonna või keele omaksvõtmist; organisatsioonide tasandil tähendab see uute süsteemide või protseduuride kasutuselevõttu.

Mehhanismid ja ajaskaala: lühiajaline kohandumine, nagu aklimatiseerumine, on sageli pöörduv ja kaasneb ajutiste füsioloogiliste muutustega; pikaajaline kohandumine hõlmab käitumuslike ja sotsiaalsete mustrite muutumist ning sageli kultuurilise integratsiooni. Bioloogilises mõttes võib kohanemine olla ka evolutsiooniline kohanemine, mis tekib populatsioonide tasandil.

Näited hõlmavad kõrgmäestikule kohanemist, uude kliimasse elama asumist, töö- või koolikeskkonna tavade omaks võtmist ning keeleõppe protsessi.

Olulised tegurid on indiviidi vastuvõtlikkus, stress, sotsiaalne toetus ja elukeskkond. Ebasoodne kohandumine võib põhjustada stressi, terviseprobleeme või töövõime langust. Kohandumine on oluline teema nii personaliarenduses kui ka kliimamuutuste ja migratsiooni kontekstis.