koalitsioonilepingut

Koalitsioonilepingut peetakse kahe või enama partei vahel sõlmitud ametlikuks kokkulepeks, millega lepivad pooled kokku valitsuse moodustamise järgse poliitika suuna ning valitsuse töö korraldamise põhimõtted. Leping on tavaliselt visand, mille eesmärk on tagada koalitsiooni ühtlustatud tegevus ja parlamendi toetus kogu eeldatava valitsusperioodi jooksul.

Lepingu sisu võib sisaldada peamisi poliitikavaldkondi ja reforme, eelarve suuniseid, ministrite portfellide jaotust, otsustus- ja koostööreegleid, kriisi- või muutuse mehhanisme ning ajakava. Mõnikord sisaldab see ka pikaajalisi eesmärke välispoliitikas või Euroopa Liidu teemade käsitlemist.

Tavaliselt ei ole koalitsioonileping juriidiliselt kohustav dokument, vaid poliitiline kokkulepe, mis loob siduvuse parteide vahel ning annab parlamendile ja kodanikele ülevaate valitsuse plaanidest. Lepingut võivad rikkumisel esitada poliitilised tagajärjed, kuid see ei tähenda automaatselt valitsuse lõppu.

Protsess: pärast üldvalimisi tehakse läbirääkimised koalitsiooni moodustamiseks; pooled koostavad lepingu ja võivad selle hiljem sisehäältega kinnitada; leping avalikustatakse ning pärast seda moodustatakse valitsus, kelle tööd juhib peaminister või valitsusjuht vastavalt kokkuleppele.

Koalitsioonilepingut nähakse Eestis kui avalikku dokumenti, mis esitab valitsuse prioriteedid ning annab parlamendile ja kodanikele ülevaate koostööreeglitest ja tulevastest reformidest.