koagulaadid

Koagulaadid (koagulants) on ained, mis põhjustavad kolloidsete osakeste koaguleerumise, destabiliseerides suspendeeritud osakesi ja võimaldades nende flokide moodustumist. See protsess muudab vedelas faasis lahustumatud osakesed suuremateks flokideks, mida on kergem eelpuhastuse käigus setitada või filtreerida.

Koagulaatorite toimemehhanism põhineb peamiselt kahe peamise mehhanismi ühitamisel: laengute neutraliseerimisel, et kolloidsetele osakestele jäägid väheneksid, ning pinnale pakkuvate pindade Loomisel, mis soodustab flokide kasvu ja sadeainete moodustumist. Sõltuvalt materjalist võib koagulatsioon hõlmata ühe või mitme mehhanismi kombinatsiooni, samuti koagulaatori ja lisaflokulaatori õiget järjekorra ning segamisintensiivsuse hoolikat kontrollimist.

Tüübid

- Anorgaanilised koagulaatorid: alumiiniumsulfaat (alum), raud(III)kloriid, raud(III)sulfaat.

- Polümerilised ja polümeersed koagulaatorid: kationilised polümeersed koagulaatorid, sageli PAC- või teiste polümeeride põhised tooted.

- Looduslikud ja kergelt bioloogilised koagulaatorid: mõnede seemne- või kiudainete ekstraktid (nt Moringa oleifera seemned) ja teised looduslikud vahendid, mida kasutatakse alternatiivina või täiendina.

Rakendused

Koagulaatoreid kasutatakse peamiselt joogivee ja reovee puhastamisel, et vähendada suspendeeritud tahkeid aineid ja raskemetallide või orgaaniliste ühendite sisaldust, ning valmistada vett setitamise ja filtratsiooni jaoks. Nad mängivad olulist rolli sadeainete ringluses ja dewatering’i eelses etapis.

Faktorid ja ohutus

Tulemuslikkust mõjutavad pH, alkalinitet, temperatuur, doos ja segamisaeg. Koagulaatorite jäägid ja sade võivad vajada eraldi käitlemist ning teatud juhtudel võivad alumiiniumi või rauda jäägid mõjutada maitset, lõhna või värvi ning nõuda hoolikat kontrolli ja reguleerimist. Koagulaatorite valik sõltub konkreetse vee või reovee omadustest.