kliimavariatsioon

Kliimavariatsioon on termin, mis viitab kliimatingimuste loomulikule või pikaajalisele muutumisele, mis tekib maa- või piirkonnast sõltuvalt ning mille põhjuseks võivad olla erinevad looduslikud ja antropogeensed tegurid. Kliimavariatsioon võib hõlmata temperatuuri, sademete hulka, õhuringlust ja muid kliimamustreid ning toimub tavaliselt aastate, aastakümnete või sajandite jooksul.

Looduslikud kliimavariatsioonid võivad põhjustatavatel põhjustel hõlmata maapinna ning atmosfääri looduslikke protsesse, näiteks Päikese aktiivsuse kõikumisi, vulkaanilisi tegevusi ja ookeanide voogude muutusi. Näiteks lastel temperatuuride tõus või langus võib olla seotud suurte kliimaperioodidega nagu jäätumise või soojenemise perioodid.

Kliimavariatsioonil on oluline mõju ökosüsteemidele ning inimühiskondadele. Piirkonnad võivad kanda märkimisväärset temperatuuri- ja sademetevahelist variatsiooni, mis mõjutab põllumajandust, veevarustust ja elutingimusi. Kliimavariatsioonid on muutuste tuumiks, mis võivad olla ajutised või pikemaajalised ning nende mõistmine on oluline kliimamuutuste ning adaptatsioonistrateegiate planeerimisel.

Tänapäeval keskendutakse peamiselt antropogeensele kliimavariatsioonile, mis tuleneb inimtegevusest, näiteks fossiilkütuste põletamisest ja tööstustegevusest, ning mille tulemusena on suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris. Seda peetakse üheks peamiseks kliimamuutuste põhjuseks ning selle mõju hindamine ja leevendamine on globaalse teadliku tegevuse keskmes.