kliimamõjusid

Kliimamõjusid kirjeldatakse kui kliima muutumise ning kliimaga seotud ilmastikutingimuste mõju loodusele ja inimühiskonnale. Mõjud võivad olla otsesed või kaudsed ning sõltuvad süsteemide kokkupuudest, haavatavusest ja kohanemisvõimest.

Mõjud jaotuvad tihti otsesteks, mis tulenevad temperatuuride tõusust, kuumalainetest ja äärmuslikest sademetest, ning kaudseteks, mis sünnivad ökoloogiliste süsteemide muutustest, ressursside kättesaadavusest, haiguste levikust või majandustegevuse kaudu. Kliimamõjusid käsitletakse sageli sektori kaupa, näiteks põllumajandus (tootluse muutused, kahjurid), tervis (kuumusega seotud haigused, õhukvaliteet), infrastruktuur (teed, sildad, veevõrgud), energia ning ökosüsteemid (elupaikade nihked, liikide leviku muutused).

Kokkuvõttes sõltub mõju ekspositsioonist (kliimatingimustega kokkupuude), haavatavusest ja kohanemisvõimest. Regionalne erisused tulenevad kohaliku kliima, majandusstruktuuri ja sotsiaalsest valmisolekust.

Hindamine ja reagimine põhinevad riskianalüüsidel, kliimamudelitelt ja stsenaariumitelt saadud prognoosidel. Kohanemine ning leevendavad meetmed vähendavad mõju: parandavad veevarustust ja infrastruktuuri vastupidavust, tugevdavad tervishoidu ja põllumajandust ning kaasavad otsustusprotsesse parema kliimakindluse nimel. Lõppmärk on süsteemide vastupidavuse suurendamine kliimamuutustele.