kirjutamiskiiruseid

Kirjutamiskiirused tähistavad, kui kiiresti inimene suudab klaviatuuril teksti toota. Neid hinnatakse peamiselt sõnade minutis (WPM) ning tulemused ühendavad kiiruse ja täpsuse mõõtmise. Erinevad keeled ja klaviatuuripaigutused võivad kiirust märkimisväärselt mõjutada.

Mõõtmine põhineb tavaliselt WPM-l. Üldine valem on WPM = ((kokku kirjutatud tähemärgid − vigade arv) / 5) jaotatud ajaga minutites. Täpsus näidatakse eraldi protsendina: täpsus = (õige tähemärkide arv / koguarv) × 100%.

Tüüpilised tasemed on varieeruvad: üldine täiskasvanu keskmine jääb umbes 40–60 WPM. Harjumuspäraste või professionaalsete kirjutajate puhul võib kiirus tõusta 60–100 WPM või rohkem; tipptasemel saavad jõuda üle 120 WPM. Eesti keele puhul diakriitilised märgid võivad mõnevõrra mõjutada kiirust võrreldes mõne teise keelega.

Mõjutavad tegurid hõlmavad keele ja märgise komplekti, klaviatuuripaigutust (näiteks erinevad QWERTY-põhised paigutused), kirjutamistehnikat, varustust ja kogemust. Kontsentratsioon ja töö korraldus võivad samuti kiirust oluliselt mõjutada.

Kiiruse parandamiseks soovitatakse regulaarselt harjutusi, õiget rühti ja koordineeritud liikumist; vigade vähendamine ning kiiruse ja täpsuse tasakaalu säilitamine on olulised eesmärgid. Kasutage veebipõhiseid kiirusteste ning suurendage järk-järgult kirjutusmahtu.