kindlustusrahastuse

Kindlustusrahastus on finantseerimise vorm, mille aluseks on kindlustusandjate ja kindlustustoodetega seotud varad ning ressursid. Selle eesmärk on pakkuda pikaajalist kapitali ja jagada riske, mis on seotud kindlustusandmistegevusega või kindlustusvõlakirjade ning investeeringutega. Kindlustusrahastust kasutatakse nii ettevõtete kui ka suuremate projektide finantseerimisel ning see võib toimida täiendava allikana tavapankade finantseerimise kõrval.

Võimalikud vormid hõlmavad otsefinantseerimist kindlustuskapitali abil, kus kindlustusettevõte investeerib oma vaba kapitali suurprojekti või äri arendamisel. Teine vorm on laenud, mis on tagatud kindlustuspoliisi väärtusega või mille puhul kasutatakse kindlustuspoliisi tagatisena. Kolmanda vormina tehakse kindlustusriski rahastamist ja väärtpaberistamist, kus kindlustusriskid pakutakse kapitaliturgudele ning investorid annavad vastava rahastuse kindlustusvahendite kaudu. Lisaks investeerivad pensioni- ja kindlustusfondid sageli kindlustusvaradesse, mis loob täiendavat kapitali turule.

Eelised hõlmavad stabiilset ja pikaajalist kapitali ning paremat riskide jaotust, mis sobib suurte ja pikaajaliste investeeringute jaoks. Riskide hulka kuuluvad likviidsusprobleemid, hinnakõikumised, regulatiivsed muudatused ning riskide haldamise keerukus. Regulaatorid, näiteks Euroopa Liidus Solvency II raamistik, järgivad kindlustusettevõtete kapitali- ja riskijuhtimise standardeid, mis mõjutavad kindlustusrahastuse toimimist ja läbipaistvust investoritele. Kindlustusrahastus on seega mitmekülgne finantseerimismeetod, mida rakendatakse nii erasektoris kui avalikus sektoris vastavalt turuoludele ja regulatiivsetele nõuetele.