kindlustuslepingutele

Kindlustusleping on leping, mille alusel kindlustusandja kohustub kahju või kahjujuhtumi korral hüvitama kindlustatule või kolmandale isikule ettenähtud kahju vastavalt lepingutingimustele. Kindlustusvõtja tasub kindlustusmakseid ehk premia. Pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja; kindlustatuks nimetatakse isikut, kelle huvi kindlustus katab. Lepingust sõltuvad katvuse ulatus, kindlustussumma, omavastutus ja periood.

Olulised elemendid on huvi olemasolu, riski ülekandmine kindlustusandjale, kindlustushüvitise mehhanism, kindlustusmaksed ning võimalikud erandid ja piirangud. Kõige levinumad tüübid on elukindlustus, tervisekindlustus, vara- ehk kinnisvarakindlustus, vastutuskindlustus ning liikluskindlustus; nende vahel eristuvad kattekihid ja hinnastamine.

Regulatsioon: kindlustuslepingud kuuluvad võlaõiguslikku õigusruumi; Eestis reguleerivad neid Võlaõigusseadus ja Kindlustustegevuse seadus, mis sätestavad lepingutingimused, riskide teadasaatmise kohustuse, hüvitamisprintsiibid ja tarbijakaitse. Pärast kahjujuhtumit tuleb esitada nõue koos vajalike tõenditega; kindlustusselts hindab kahju ning määrab hüvitise suuruse vastavalt lepingule. Vajadusel toimub vaidluste lahendamine kohtus või vahendusega. Kindlustuslepingud annavad finantsilise turvalisuse, riski hajutamise ja kaitse erinevate elu- ja ettevõtlusolukordade vastu.